Allikas: Äri-IT Sügis 2023
Tehisliku kalafilee loomise võistlus – võidumiljonid on Eesti teadlastel käeulatuses!
Keerulise nimega Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastel on saladus: nende teadmiste tase on nii hea, et mitu kontserni üle maailma on nad teaduspartneriks kutsunud. Nüüd viiakse IT abil uuele tasemele ka müük ja projektihaldus.
Taimsest toorainest tehtud liha, piima ja kala alternatiividel on üks suur puudus: maitse on loomse toiduga harjunud inimese jaoks ikka päris võõras. Mitu aastat kestnud ülemaailmse XPRIZE Feed the Next Billioni võistluse eesmärk ongi meelitada teadlasi pingutama selle nimel, et laborist tulev taimne liha ja kala oleksid kokkuvõttes sama maitsvad kui tavaline liha ja kala. Nii et sööd ja kiidad!
Peavõit on ahvatlev – 15 miljonit dollarit! Aga veelgi olulisem on teaduskeskustele selle võistluse parimate sekka jõudmisega kaasnev prestiiž – nii saad demonstreerida kogu maailmale oma taset ning teha end uutele koostööpartneritele ja klientidele nähtavaks.
Tallinnas tegutseva Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAKi) teadlastel on ootamatult hästi läinud – nad on oma taimse kalafileega jõudnud XPRIZE võistlusel kuue finalisti hulka. Tehiskalafilee valmistamisel on neil unikaalne lähenemine – selle asemel et püüda ainult maitseainetega taimse massi maitset võimalikult kalaseks teha, kasutavad nad ka fermenteerimise tehnoloogiaid.
Kui lähemalt süüvida, siis polegi erakordne edu nii ootamatu. Juba aastaid on TFTAK olnud teaduspartner sellistele toidukontsernidele nagu Du Pont, IFF, Lallemand jt. Arusaadav, et niisugune koostöö toimib vaid juhul, kui meie teadlased on sama nutikad või isegi nutikamad kui nende kolleegid suurfirmade arenduskeskustes.
Bakterid – inimkonna tulevik?
Teine oluline TFTAKi uurimissuund on seotud uute seedekulgla bakterite tootmise tehnoloogiaga.
Miks peaks üks teaduskeskus bakteritele pühenduma? TFTAKi üks asutajad ja teadusnõunik Raivo Vilu selgitab: „Me elame väga huvitaval ajajärgul. See algas eelmise sajandi lõpus, mil loodi inimgenoomi sekveneerimise tehnoloogia. Tänu sellele peetakse 21. sajandit sünteetilise ja süsteemibioloogia sajandiks. Ühel päeval on see uus normaalsus, et loome laboris baktereid, mida evolutsioon pole nelja miljardi aasta jooksul suutnud teha.“
Inimese sees elutseb koguni kaks kilo baktereid, peamiseks kohaks seedetrakt. Piltlikult öeldes on selle 11-meetrise vooliku viimasesse meetrisse kogunenud kõige väärtuslikumad bakterid, kokku 1000 liiki! „Bioloogidel on koguni nali, et inimene on mehaaniline organism, kellele bakterid ütlevad, mida teha, kuhu minna ja kuidas elada,“ räägib Vilu. Sel naljal on tõepõhi all, sest just bakterid määravad paljuski inimese tervisliku seisundi ja isegi meeleolu. Organismi protsessides (ainevahetus, immuunsuse tagamine, parasiitidega võitlemine jm) on bakterid asendamatud. Ja kui nende tasakaal läheb paigast ära (nt liigse stressi tõttu), mõjutab see otseselt inimese tervist.
Tõsi, juba praegu suudetakse baktereid tehislikult kasvatada. Eestiski on ammu tuntud kefiiri sisse segatud Gefiluse piimhappebakter. Aga tavaliselt suudetakse neid kasvatada ühekaupa ja siis kokku segada. TFTAKi labori fermenterites kasvavad (mõistagi võõra pilgu eest varjatult) mitmesugused bakterite kooslused. Just õiged kooslused on see salarelv, millel arvatakse tuleviku toidutööstus põhinevat.
TFTAKi ülesanne ongi välja töötada tehnoloogia, kuidas luua uusi bakterikooslusi, mida siis omakorda saaks kasutada juustude, jogurtite, määrete jms tootmisel. Aga mitte ainult. Üha enam räägitakse näiteks tüvirakkude kasvatamisest, et inimese organeid sel viisil taastada. Tüvirakud vajavad toitu, spetsiaalseid pärme. Ja ka nende pärmide väljatöötamisse on TFTAKi teadlased oma panuse andnud.
Rohkete projektide haldamine vajab erilahendust
TFTAKi kroonijuveeliks on Taltechʹitaguses innovatsioonilinnakus asuv labor. Kui paarikümne aasta eest oli see 200 ruutmeetri suurune ja seal tegutses 15–20 töötajat, siis uus labor, kuhu tänavu koliti, on 2500-ruutmeetrine ning töötajaid on juba 100 ringis.
TFTAKil on võrreldes klassikalise teadusasutusega üks oluline erinevus: seal tehakse kõrgtasemel teadust, aga selleks, et ellu jääda, tuleb teadustöö tulemused ka maha müüa. Seetõttu on iga ettevõtte teadlane ka müügimees, kes hoiab konverentsil käies silmadkõrvad lahti ning toob sageli häid müügivihjeid. Ka paljud ettevõtted pöörduvad üha rohkem spetsiifiliste tootmisprobleemidega TFTAKi poole.
See tähendab, et keskuses on kogu aeg käsil lugematu arv eri staadiumis projekte, alates lubavatest müügivihjetest kuni lõppjärgus projektideni. Senised lahendused hakkasid ühel hetkel ajale jalgu jääma. „Töötajate arvu kasvades enam koridorivestluste ja Excelite põhjal asjad ei toiminud,“ räägib TFTAKi tehnilise osakonna ja pilootprojektide juht Martti Tamm. „Oleme jõudnud sinnani, et ei suuda üle 30–40 projekti aastas ellu viia, peame tegema valiku. Vajasime ühtlasi reaalajas ülevaadet projektidest ja laoseisust.
Tundsime puudust lahendusest, kus projektijuhtimise ja müügitoru moodul oleksid koos.“ Aja jooksul prooviti TFTAKis küll Lotus Notesi, küll Google Spreadsheeti jt lahendusi, kuid ühel või teisel põhjusel need ikkagi ei sobinud.
Lõpuks töötati teadlastele omase põhjalikkusega läbi seitsme tarkvara võimalused ja sõelale jäi Dynamics 365 Project Operations. „Müügitoru poole üks oluline eesmärk ongi kaardistada müügivihjed, sobitada ennast nende abil paremini turu ootustega ning prognoosida tuleviku käivet,“ räägib Tamm. „Samas on projektijuhtimise moodul projektijuhi igapäevane tööriist, kus tehakse eelarve, hinnapakkumised ja jälgitakse, kuidas projektid kulgevad. Ühtlasi saab pildi ette sellest, kuhu kulub töötajate aeg.“
Digitaliseerimise projekt, mis on teoks saanud tänu EASi toetusele, on alles arendamisjärgus, nii et järeldusi on vara teha. Ent see, mida sooviti – projektide müügi ja halduse ühendamine – on nüüd juba igapäevane rutiin.
TFTAK on üha enam töösse võtnud ka kohalikke projekte, tänu millele on rahvusvaheline oskusteave jõudnud meiegi ettevõtetesse. Nimetagem vaid Tere jogurteid, Värska ergastavaid jooke, Thormi viinereid – kokku on koostööd tehtud ligi 70 Eesti ettevõttega.
Aga maailma mastaabis on muidugi parim TFTAKi edu XPRIZE võistlusel. Nende kuue finalisti seas, kellest igaüks vääriks võitu, oleks uhkusega ükskõik milline teaduskeskus. Nii et kui ühel heal päeval hakkab projekte uksest ja aknast tulema, on TFTAK nende haldamiseks igal juhul valmis.
TFTAK juurutas koostöös BCS Iteraga Microsoft CRM lahenduse Project Operations nii klientide kui ka projektide juhtimiseks.
